2012/06/12

Nädalavahetus Põlva lähistel

Huhh, raske on, jalg ma mõtlen. Aga pole hullu, juba kergem kui baltikatel. :) Ja veidi on veel aega end koguda. Täpselt 27 päeva pärast leiab aset esimene MMi osavõistlus - sprint. Ma mõtlen juba iga päev sellele, kuidas sooritada parimaid jookse. Et mis kõike on selleks vaja. Ja siis mul jõudis mõte selleni, et seal ju jaotatakse kohti ka. Kas ma peaksin omale mingi koha ka eesmärgiks võtma? Kui ma isegi tahaks seda teha, siis ausalt öeldes ma ei oska end väga kuhugi paigutada. Pole ju kuskil käinud, ei oska võrrelda. Eelmine aasta käisin elus esimest korda noorte EMil. Eeldasin, et seal on meeletult kõva tase ja loomad on kohal. Tuli välja, et nad on täiesti normaalsed inimesed. Hullult kahju muidugi, et enam sinna minna ei saa. Aga huvitav, kus oleks see potensiaalne vahemik? Mul pole suht õrna aimugi. Kui võrrelda varasematel aastatel MMist osavõtnutega end, siis ma ei ole nii kindel, kas see näitab midagi. Ehk mingil määral ikka, aga nagu öeldakse, siis aastad pole alati vennad. Lihtsam on vast lihtsalt teha enda jaoks parimad sooritused ... ühesõnaga teha nii nagu alati. :)

Laupäeval toimunud Intsikurmujooks oli viimase aja või isegi kogu selle hooaja üks raskemaid ponnistusi. Ma andsin endast maksimumi ning see jooks näitab täielikult minu hetke taset. Suurem osa juuniorideparemikust oli kohal (nii palju, kui neid on), kuid kahju, et naisi polnud. Just nendega oleks tahtnud end võrrelda ka murdmaajooksus, oleks palju põnevam olnud. Eelmine aasta ei jooksnud ja üle-eelmise aasta tulemustega pole vist väga mõtet võrrelda. 2010. aastal jooksin need 4km ajaga 19:25, seekord 18:07. Areng on minut ja 18 sekundit. Jeje! Leidsin ka Intsikurmujooksu koondtabeli. Avastasin, et 16 klassi tüdrukud on ülikiired ... või siis mina aeglane. Igatahes eelmisel aastal jooksis Kristel Sibul aja 18:00 (!). Naiste tabelit juhib Liis Johanson ajaga 17:20 ning teine Adele Puusalu 17:55. Minu üllatuseks polegi esiotsas midagi nii ulmelist, täiesti okeid ajad. Järgmise aasta üks väike eesmärgike on nüüd paigas: teha uus Intsikurmu jooksu rajarekord. Tulemused.

Pühapäeval võtsin osa Lõuna-Eesti karikavõistlusest, mis toimus Kooraste metsades. Sain lihtsalt ühe pika ja mõnusa kaardiharjutuse teha. Tegelikult oli plaanis veidi võistelda ka, aga no ei suutnud ja ei viitsinud ja polnud motivatsiooni ja seega lonkisin niisama. Intsikurmu oli veits veel tunda alguses, kuid lõpuks tunnike sörki tegi jalad mõnusaks pehmeks, st kerge väss, kuid ei tundnud mingit pinget .... mis oli siiski õhtuks tagasi ..


Rada: 7,9km
Aeg: 73:39
Koht: 2./4 (+6:58)
Tulemused.




Mul oli oma fotograaf ka kaasas(ema). Nagu näha, siis mind ta ära oodata ei jõudnud vaatepunkti, läks ilmselgelt liiiiga kaua aega.


Praegu on esmaspäeva õhtu. Tegin täna mõnusa sörgi ja veits jõudu .. ja mu lihased on endiselt kanged ... oli alles jooks! Praegu mõtlen, et ei tahaks kohe üldse seda uuesti joosta. Kuid kusjuures vaid umbes 3 tundi pärast võistlust pärast matemaatika eksami tulemuse teada saamist ja üle Põlva linna täiesti kõrist karjumist/kiljumist olin niiiiniii valmis uuesti minema. Oleksin kasvõi kaks ringi selle 18:07-ga teinud. Huh, vedas, et ei läinud.
Ja postituse lõpuks ongi juba teisipäev ja 26 päeva MMi stardini.

Ahhhja, Kerstini kaart on ka BOC 2012 teate postitusse nüüdseks lisatud! ;)

2012/06/06

BOC 2012 teade

BALTI MEISTRIVÕISTLUSED
27. mai
teade


1. vahetus - Kerstin Uiboupin 
Rada: 4,3 km
Stardist sain ilusti minema. Kiire sammuga inimeste eest mööda ja siis algas orienteerumine. Tee peale jõudes nägin enda ümber vaid naiste eliiti ja nooremaid poisse, aga siis ma muidugi endale ei teadvustanud, et teised minust maha jäid. Essasse jõudsin kiirelt ja täpselt, aga kui ühtegi „oma“ ümberringi näha ei olnud, siis millegi pärast võttis kõhedaks. Aga nohh, väikeste poistega oli ka tore järgmisesse punkti koos joosta, mingil määral veel tempo püsis. Nats liiga vara sai nõlva pealt ära keeratud ja seega takerdusin sood ületades mudasse. Kiirelt püsti ja edasi. Punkt tuli jälle ilusti. Kolmandasse joostes hakkas tempo langema ning suutsin natuke siks-sakitada ka, aga kõik oli kontrolli all. Välja ilmus valgevenelane, keda ma sugugi 20 klassi omaks ei pidanud, aga kuna suund oli sama, siis motiveeris taas pingutama. Neljandasse sai ka kuidagi maru suure sakiga tee pealt ära keeratud ja valgevenelane sai väikse edu sisse, aga selle ma suutsin kiirelt tagasi joosta. 5nda sain puhtalt kätte, kuna teiselt poolt orgu oli seda kaugelt juba näha. Vaatekasse jooksmine üles mäkke üle puude oli päris raske, aga mitte midagi keerulist. Punkti võttes imestasin vaid, et kuidas leedukad vasakult mööda teed küll nii kerge sammuga tulid ja üldse, mida teevalikut??.. endal oli sel hetkel jalg tõusust niiiii kinni. Edasi tuli pikk jooks mööda lagendikku ning siis oleks pidanud lihtsalt teed pidi alla orgu jooksma ja suuna punkti peale võtma. Aga eiii, milleks, vaja ikka tsutsu liiga vara metsa keerata ja siis end segadusse ajada. Kirtit nähes ja kuuldes, et sama punkt, hakkas taas enesekindlus tagasi tulema, siis jõudsime lõpuks muidugi ka oodatud teele välja ning sai ka suund punktile võetud, taas oli punkt juba kaugelt näha. Sinna läks oma minut kaotsi. Edasi veidi rõvedam etapp, mis sai taas Kirtiga silmsidemes joostud. Teevalik oli erinev, aga punktis olime taas koos. Sealt edasi kiirelt lõppu ja saigi vahetus Kaisale teisena edasi antud. Viga tuli kokku vast 1.30 kandis + lõpus veel ka jooksukiiruse pealt, lihtalt kustusin ära.


2. vahetus - Kaisa Raudkepp
Rada: 4,2 km
Enesetunne oli palju parem kui tavarajal ja see paranes veelgi, kui nägin, et Kerstin tuleb hea ajaga välja. Kaardi kätte saanud, nägin, et peab kohe täiega jooksma hakkama ja nii ma tegingi. Raja algus oli lihtne ja mitte midagi erilist ei olnud, paari kohas jäin natuke rohkme vaatama, aga muidu sain punktid ilusti kätte. Peale vaatekat ei leidnud teed kohe üles. Edasi läks kõik juba ilusti ja viimasesse punkti joostes juba lootsin, et äkki olen esimene ja nii oligi. :D

3. vahetus - Evely Kaasiku
Rada: 3,9km
Enne minekut juba keskendusin ainult kolmele asjale: võtan rahulikult, teen parimad valikud, olen terve rada 100% keskendunud. Mitte mingil juhul ei tahtnud eelmist aastat korrata. Võib öelda, et suutsin väikeste mööndustega kõike mainitut täita! :) Sain esimesena metsa ning loomulikult oli soov ka kohta hoida. Esimesesse minnes ei osanud arvestada, et pean kohe alla keerama ning tegin pisikese kaare. Seitsmendast läksin väga lähedalt (jalutades ja guugeldades) mööda. Eks see oligi veidi õnnepunkt. Mingil hetkel sain aru, et alla poole ei tohi enam kindlalt minna. Nägin väikest lagendikukest, mida metsas olles mõtlesin, kas see on ikka see, mis on kaardil .. kuidagi väga väike oli. Kõndisin teisele poole ja põrkasin vastu kraavi. Kõndisin tagasi ja endiselt guugeldasin ning siis veidi üleval pool nägingi punkti. Seekord vedas, ei pidanud kaua otsima. Kaheksandasse minnes punkti lähedal märkasin Anu, kes märkas just sel hetkel punkti. Seega sain kähku sinna, muidu oleks kõrvalt mööda pannud. Üheksanda võtsin Anuga põhimõtteliselt koos ning karjusin, et ta leedukale järgi võtaks .. ei tea, kas oli abi või mitte, aga leedukas oli siiski lõpukiirendusega neist tugevam. Viimasesse joostes vaatasin esimest korda seljataha, et näha, kas keegi võib ohustada meid ning õnneks ei näinud kedagi. Sellele vaatamata ei lasknud tempot alla ja jooksin nii kiiresti kui jaksasin (mis oli pigem juba päris aeglaselt) edasi. Alles teisi lippudega nähes võtsin tempo alla ja jooksime koos lõpuni. Juhuuuu! Milline tunne! :) Ja milline tunne oli see, kui finishipiiksu ära tegin. Ma ei jõudnud lihtsalt seda ära oodata. Oleks rada kilomeeter pikem olnud, ma pakun, et oleks kuskile kännule mingi aeg jalga puhkama jäänud, sest see oli nii kohutavalt raske. Iseenesest rada polnudki füüsiliselt meeletult nõudlik, aga lihtsalt ei jaksanud.

Kui eelmine aasta rikkusin kõik ära, siis sel aastal olime kõik supertublid ning tõime kuldsed medalid koju. Tavarada läks meil kõigil veits pekki, see saavutus tegi võistluse aga ilusaks ja jättis hea mälestuse. Võib öelda, et peaaegu kompenseeris eelmise päeva vead. Ma olen üliuhke meie üle! :)

137Estonia 11:36:49
Kerstin UIBOUPIN9234:04234:042
Kaisa RAUDKEPP9334:4611:08:501
Evely KAASIKU9327:5911:36:49
234Lithuania 11:39:01
Vesta AMBRAZAITĖ9334:41334:413
Gabrielė KEINAITĖ9235:2621:10:072
Akvilė PREIKŠAITĖ9428:5431:39:01
343Belarus 11:42:33
Anastasia DENISOVA9332:17132:171
Hanna RUDAKOUSKAYA9241:2091:13:373
Maria ALEKSEYONOK9228:5641:42:33
438Estonia 21:46:03
Marili ZIMMERMANN9339:41739:417
Triinu ROONI9535:5731:15:384
Laura JOONAS9430:2561:46:03

Ei saa mainimata jätta, et Eesti 2. tiim oli ka vägaväga tubli! ;)

Kõik tulemused ja splitid.





JESSSSSSSSSSSSSSSS! TULI ÄRA!

2012/06/04

EMV lühirada

2. juuni 
Rutu mäed

Rada: 3,0 km
Aeg: 31:19
Koht: 2./13
Tulemused.

Viimase aja kõige konarlikum jooks. Viimati oli selline o-sooritus Slovakkias, kui olin esimest korda lohkude vahel. Siis oli samamoodi pidevate seisakutega, tihedate väikeste möödapanekutega. Jalg oli kuidagi nii hea, ei raatsinud ju tempot alla ka võtta, et vähe sujuvam see jooks oleks. Kui võtsingi tempo alla, siis pigem kõndisin. No ei osanud seda õiget leida. Seega tegin ühe minutise, ühe 40-sekundilise ja hulgaliselt kuni 30s vigu. Kahju, et alguses ühtki pikemat etappi polnud, mille jooksul oleksin saanud korralikult sisse elada. Esimene oli vähe pikem, kuid sinna minek oli ikkagi üliaeglane. Viga isegi ei teinud otseselt, kuid teine variant oleks sisse elamise suhtes veidi parem olnud (mööda teed päris pikalt), kuigi veits ringi. Teise ei jõudnud piisavalt ette lugeda (nagu üldse enamus punktidesse) ning siis ajasin veits reljeefi sassi ja teekese sihiga sassi ning läksin valele poole mätast. Sain küll kohe aru sellest, kuid oleks ju võinud enne sinna minekut aru saada, mitte sinna jõudes. Kõige suurem viga tuli kuuendasse, kui teele jõudes arvasin, et tean, kus olen ja ei hakanud pikalt aega viitma. Nägin ka lohku juba kaugemalt ja siis arvasin, et kuskil selle ääres punkt ongi. Eriti täpselt ei lugenud kaarti ja seega läksin kuhugi väga alla ja valesse kohta. Hooletuse tõttu kohe minutike viga. Ma ei saa aru, kuidas saab üldse niimoodi teha. Punkti ei saa ju minna, kui ei tea, kus see on - mäe otsas, nõlval või all. Lõpupoole tuli veel veits suuremaid vigu, sest ei võtnud piisavalt aega ette lugemiseks ning lahendasin olukorrad valesti. Nii ma siis sattusin valede mätaste vahele ja rohelisse jne. Lõpusirge oli ka muidugi tore. Hea, et jalg tagurpidi ei läinud. Kiirendasin ning vaatasin, et punkti ümbrus on eriti sopane ja seisma jäämine on nagunii võimatu, siis leidsin, et hoogu pole vaja oluliselt varem hakata maha võtma ja katsun kuidagi hoo pealt saada kätte finishi. Aga läks teisiti. Panin august mööda, libisesin ja pidin u meetrijagu tagasi minema. Tore.
Mets iseenesest kõige jubedam polnudki, enda klassis startisin küllaltki ees, kuid muidu suhteliselt taga ja seega väga tugevad luhad olid sees. Ma ei lasknud neil end heidutada ja läksin omateed. See on iseenesest täiesti vajalik, kuid praegu mõtlen, et oleks võinud tunduvalt rohkem luhasid usaldada. Kui suund klapib, siis oleks olnud vaja ainult ümbritseval silma peal hoida, et õigesse kohta välja jõuaks (nagu tegin kümnendaga). Mina aga lugesin kaarti suhteliselt samas hetkes, kus parasjagu olen ja isegi 20m eesolev ei olnud teada.
Jaaa ohh, kui lahe, ma sain hõbemedali! Pole ammu seda värvi näinud ja tunnen, et kullamaik on see õige, aga seda oli vaja, et saada veel motti juurde treenimiseks ning MMiks valmistumiseks. Vaid kuukene on aega, et saada tippvormi ehk omandada parim kiirus, mis kunagi on olnud ning jõuda selleni, et puhta o-tehnilise soorituse protsent on suurem kui vigadega. Hoidke pöialt, et nii läheb!

Praegu tunnen, kuidas oleks vaja kuhugi Soome või Rootsi megatehnilistele radadele, kus on tihedalt objekte, mille hulgast vaja eristada enda jaoks vajalikud ning pidevalt olla kaardis ja ette lugeda jne. See oleks hetkeseisukorras o-poole stabiliseerimiseks ja kindluse saamiseks hea. Kiirus ning enesetunne aina paranevad ja loksuvad paika. Kui keegi läheb Soome laagerdama või ns kaarditreeningule, võib mind Tallinnast kaasa haarata! ;)

2012/06/03

EMV teade

Mineee pekkki kuiii põnev! Jälgin hetkel toimuvat. Miks nii suured vahed? Ülitehniline rada? Ülimalt kurb ikka, et minu tiimikaaslased on juba vanakesed (Liisu ja Siku ärge solvuge). Esimene aasta nendeta istun arvuti taga ja jälgin online resultse, loodan, et järgmine aasta saan JOKA poistega tiimi kokku. Alguses online tulemused ei töötanud ja helistasin Parrolile ja Linnusele ning siis kanti mulle veidi toimuvat üle. Õnneks nüüd on need töös ja ütleks tõesti, et thank god .. tõenäoliselt telefoniarve oleks kahekordistunud muidu. Jaaaa Daisy tuli finishisse ja Kaisa läks metsa .. appi, 4 min ainult vahet juba, tundub, et Daisy tegi hea jooksu. Kas Kaisa jõuab Kristiinele järgi? Või äkki Kaisa teeb viga .. või Kristiine teeb ja asi jääb hoopis lõpu peale .. põnevpõnevpõnev !! Appi, mul käivad külmavärinad üle. JOKA naised teevad ka super jooksu! Nii tublid! JOKA poisid ka supertublid, nüüd kõik Hans Marki kätes, tule nüüd!! Tahaks seal platsil olla praegu ja seal kaasa elada! JESS! hahaha, TUBLI, sa ei lasknud Janekit mööda! :D Neljas koht, sjuuuuperhästi! Järgmine aasta tuleb medal ära! Oh, mu sugulaseke Joosep Kaasiku sai ka metsa nüüd! Jah, just nii, mul on nüüd sugulasi ka juba orienteerumas! Võite juba praegu kartma hakata, sest paari aasta pärast ta tõmbab kõigile koti pähe! Missasja? Mul jooksis praegu juhe kokku .. Kuidas Laura Joonas sai raadiopunkti jõuda, kui Marianne Haug pole veel rajale läinudki? Ammmm, vahetasid vahetusi? Jeje, JOKA mehed ka täitsa hea jooksu peal, Valts kolmandana metsast väljas ja Tenno teine raadios! Oiiioioi, kohe peaks juunioritšikid tulema hakkama .. okoouuuu .. siin online resultsides igakord, kui keegi jõuab punkti, mida üle kandakse, vilgub enne tulemuse näitamist kollane tuluke kella kõrval jaaa see krutibki vast kõige rohkem hetkel pinget üles. Kas tuleb Kaisa? või Kristiine?? JAAAAAA tuli Kaisa .. appppi! Kus Kristiine on? Kas Laura on teine vahetus või siis kolmas? Osssanuga kui pikk vahe juba ja Kristiinet pole .. ooppaaa .. Aiiii ja Sarmite jõudis enne Ritat finishisse ... mh, kurrja, aga auväärne teine koht sellegipoolest! supertublid! Kristiinel kaotust 2:20. Kas PEKO võidab ... või Võru? Mh ... tehke nüüd kähku, tahaks juba trenni minna! Miks ikka veel ühtki juuniori raadiost läbi pole läinud? Kuidas niiii suur vahe saab olla? Vau! Jaa Laura on finishis! Oletan, et Marianne jooksu lihtsalt ei tulnud üle ja nad võitsid! Kähkuuu kõne Parrolile. Haha, sain Kessuga ka kohe rääkida ja talle kõrva karjuda! Marianne jooksis mingi teise pulgaga lihtsalt. Kessu tegi esimesega üliiisuure vea, mida järjest tagasi võitis ning siis  Marianne ja Laura võitsid veeljaveel ja siis nüüd pikk võit!! Jiiipppikajeee! Mul kütsite küll pinge üles! Kaisat ikka pole .. jejeje, tublid! õnneõnneõnne! Kaisa tuli, 7 min kaotust. Super! Õnne ka teile! Ja nüüd Kristiine, +3 min Kaisale ning tore kolmas koht Põlvale. Juuhhhu! Nüüd peaks tulema eriti suur vahe, nii umbes 15 min. Vau! Pingeline, põnev ja superäge võistlus (minu jaoks, kes nägi asja ainult online resultsidest ja kel pole rajast aimugi)! :D
Ja nüüd trenni, et teha tasa see, et täna metsa ei saanud.